Rühmatöö arvustus

Võtsin arvustamiseks rühmatöö nimega "Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel"

Alustuseks võib kiita autoreid huvitava teemavaliku puhul ning samuti asjaliku ülevaate eest kuidas toimib interneti tsenseerimine Hiinas ja Venemaal. Hästi ja põhjalikult oli lahti kirjutatud erinevad viisid kuidas Hiina oma suure tulemüüriga internetiliiklust ja sellega ka kodanikke ohjes hoiab. Lisaks oli hästi välja toodud kitsaskohad ja probleemid mis selliste piirangutega kaasnevad. Näiteks see kuidas sõnumirakenduses võimudele mittesobiv lause läbi ei lähe, aga sõnad eraldi on näha. Samuti puudutati hiljutisi koroonaviiruse tõkestamise ning varjamise temaatikat ning seda kuidas see ülejäänud maailmale kahju on toonud. Võib-olla oleks võinud seda teemat puudutades mainida ka rakendusi mis inimeste jälgimist veel paremini võimaldavad ja kuidas need näiliselt ülla eesmärgi varjus ka muid kasutusi võimaldavad. Just tehniline pool seoses Hiina tulemüüriga oli eriti huvitav lugemine, sest selle poolega ma väga kursis pole olnud. Venemaa ülevaates oli pikalt kirjeldatud interneti tsenseerimise tekke ajalugu ja seiku ning Putini väljaütlemisi, mida nimelt Venemaa kardab ja mida ta üritab vältida. Tehnilise poole kirjelduses oli küll põgusalt mainitud erinevate ekspertide arvamusi kas ja kuidas Venemaa suudab internetti oma kontrolli alla võtta, aga see oli pigem selline kergem ülevaatlik lõik. Midagi otseslt valesti seal polnud, sest see teema ongi natuke rohkem selline oletamise koht ilmselt. Üldiselt oli kirjutis huvitav, oli kasutatud kenasti viiteid huvitavamate väidete ja sündmuste kohta. Mõneti häiris kohati liiga vaba toon näiteks lauselõigus "kuid seda ei saa Hiina Kommunistlik Partei küll endale lubada" ning lause "Teadmine, et homme on nagu täna samamoodi nagu täna oli nagu eile, on väärtuslik riigis nagu Venemaa, mida vaevab võimu omavoli." mõtte oleks võinud veidi lihtsama konstruktsiooniga edasi anda. Antud juhul pidin ma mitu korda lugema, veendumaks, et lauses midagi tagurpidi poleks. Need on aga pisikesed märkused mis töö üldist kvaliteeti just ülemäära alla ei too. Kokkuvõttes kiidan töö tegijaid. Oli huvitav lugemine.

Teema 15: Eetika ja IT

Võtsin vaatluse alla sellise organisatsiooni nagu IEEE eetikakoodeksi: link. Tegu on ühe väikse osaga suuremast dokumendist mis käsitleb IEEE eeskirju. Koodeksi algab tõdemusega, et selle organisatsiooni liikmetena annavad nad endale aru oma loodud tehnoloogia olulisusest ja sellest, et see mõjutab paljude inimeste heaolu ning seega on nad pühendunud järgima kõige kõrgemaid eetikastandardeid ning eraldi leppinud kokku veel 10 punktis. Ülevaade nendest 10-st punktist:

1. Esmajärguline on avalikkuse heaolu, tervis ja ohutus. Puueldakse jätkusuutlike arendusprotsesside poole.

2. Välditakse igasuguseid huvidekonflikte kus võimalik ning antakse nendest teada kus see võimalik pole.

3. Hinnangute ja väidete tegemisel ollakse realistlikud ja ausad.

4. Keeldutakse igasugusest altkäemaksust.

5. Aidatakse üksikisikutel ja ühiskonnal paremini mõista tehnoloogia sotsiaalseid mõjusid.

6. Arendatakse oma tehnilisi oskusi ning võetakse vastu tööd ainult siis kui oskused on selleks piisavad.

7. Otsitakse, antakse ja võetakse vastu ausat kriitikat, et parandada vigu ja tunnustada teiste panust.

8. Koheldakse kõiki inimesi võrdselt ning välditakse igasuguste diskrimineerivate tegude tegemist.

9. Välditakse kellegi isiku või vara kahjustamist enda vale või pahatahtliku käitumise tagajärjel.

10. Aidatakse kolleege nende professionaalses arengus ning toetatakse neid selle koodeksi täitmisel.

Üldiselt võiks öelda, et täiesti mõistlikud asjad mida järgida, aga mõni punkt võib-olla on natuke liiast. Näiteks diskrimineerimine usulise, rassilise või mis iganes puhul peaks tulema juba nagunii kuskilt üldisest ülemast eetikakoodeksist või inimõigustest. Ehk on see punkt pandud sisse seetõttu, et liikmete hulgas on riikide kodanikke kus selliste punktide kehtimine muidu kuigi kindel pole. Samuti kellegi tervise või vara kahjustamine ja altkäemaksu võtmine. Eetikakoodeksis võiks minu arust sees olla ikkagi sellised rohkem hallid alad ja teemad mitte otseselt seadusega keelatud punktid. Kõik ülejäänud punktid tunduvad rohkem asjakohased konkreetse organisatsiooni väljunditele.

Teema 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

IT turvariskidest rääkides tahaksin seekord kirjeldada üht pettuse vormi mis viimasel ajal on ringi liikunud ja mis otsapidi ka minuni jõudis. Google püüdis selle küll spämmifiltriga kinni nii, et otseselt see kiri mulle igapäevapostkasti ei potsatanud ja minu jaoks nägi see nii või teisiti välja petukirjana, aga ma kujutan ette, et paljudele tavainimestele oleks see paras ehmatus olnud.

Kiri algas teatega, et me oleme su arvutisse sisse murdnud ja paigaldanud vastavad programmid mis esiteks salvestasid su veebikaameraga kompromiteerivaid pilte kui sa mõningaid täiskasvanutele mõeldud meelelahutussaite külastasid ja teiseks salvestasid nad ka su panga ja sotsiaalmeediakontode paroolid, et sul ei tuleks pähe mõtet seda kirja eirata muidu saadame pildid igale poole laiali ja lukustame su sotsiaalmeediast välja. Tõendusmaterjaliks oli kirja alguses kenasti sinu enda kasutusel olnud parool. Minu puhul oli küll tegu mingi igivana ja ammu enam mitte kasutatavaga, aga kõigil ei pruugi nii hästi minna. Lisaks ei ole mul kodus arvutil ka veebikaamerat. Kirjas nõuti bitcoinide ülekandmist kirja saatjale. Summa ei olnud märkimisväärselt suur, seega kui keegi oleks ennast ohustatuna tundnud, siis poleks ilmselt selle raha leidmine ilmvõimatu olnud.

Kuigi kiri oli pettus ja mingit reaalset ohtu polnud, tuleks siiski vaadata kuidas kirjeldatud riske oleks võimalik maandada. Tehnoloogia vaatest tuleb kindlasti hoida uuendatuna viirusetõrjetarkvara ja lasta sel ka regulaarselt toimetada. Tavaliselt on sellised rakendused multifunktsionaalsed üritades avastada ka sissetunge üldisemalt ning kontrollides tulemüüri. Teiseks tasuks kasutada kahetasandilist autentimist nendel veebilehtedel mis seda võimaldavad, et minimeerida ühest allikast saadud salasõna kasutamise lihtsust. Reeglite punkti all peaks kindlasti olema see, et ei kasutatakse esiteks liiga lihtsaid paroole, aga see antud näites väga abiks poleks. Teiseks peaks paroole puudutades mainima, et igal lehel võiks kasutada ainulaadset parooli, mis samuti väldiks ühe saidi ründe propageerumist. Kolmandaks reegliks võiks olla arvuti kasutamine igapäevaselt nii väheste õigustega kui võimalik,et pahavara paigaldamine oleks keerulisem. Viimaseks reegliks võiks jääda, et tuleks vältida iga nupu peal klikkimist ja kahtlastel saitidel käimist, aga selle reegli edusse ma väga ei usu. Osalt seetõttu, et kasutaja otsib võimalusel ikka omale huvipakkuvaid lehti ja teiseks oskavad petised ennast sisse seada ka muidu pealtnäha turvalistele lehtedele. Kasutajate koolitamise kohapealt tuleks inimestele aeg-ajalt meelde tuletada kuidas internetis käituda, kuidas salasõnadega käituda, millised ohud varitsevad ja kuidas neid ära tunda. Õnneks on seda viimasel ajal ka ringi liikudes silma paistnud. Näiteks selline leht: https://itvaatlik.ee

Teema 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Üks viimase aja kehvemaid kasutajakogemusi veebis on olnud oracle cloud'i halduslehe mobiiltelefonis kasutamine. See leht on arvutiekraanilgi piisavalt keeruline ja väga suures koguses infoga täidetud. Esimesel paaril korral sisse logides läks üpris tükk aega menüüdes sobramist, et üles leida kuhu veebiserveri haldamine peidetud on. Kasutatavuse heaks "halvaks" näiteks on ka see, et konto loomiseks ja teenuse püstisaamiseks tuli abi otsida blogipostitusest: https://dgielis.blogspot.com/2019/09/best-and-cheapest-oracle-apex-hosting.html
Rääkides selle lehe nutitelefonis kasutamisest, siis võib muidugi arvata, et ega keegi seda vist nutiseadmest ei kasuta, aga paljud vead avalduvad ilmselt ka suurema ekraaniga tahvlitel jms. Avades lehe nutitelefonis, siis tervitab kasutajat kõigepealt vaade mis ei mahu tervenisti mobiiliekraanile ära. No hää küll, sedasi leiaksin ikkagi kuidagi üles palju mul veel vaba mahtu kuskil masinas on vms. Eelpool mainitud keerulisi menüüsid loonud inimesed, aga ei mõelnud vist üldse puutetundlike ekraanide eksisteerimise peale. Menüüd nimelt on mitmetasandilised ja kõik vajalikud viidad on peidetud alammenüüdesse. Kahjuks tuleb kursorit hoida menüünupu peal, et pääseda edasi järgmisesse valikusse. See, aga puutetundliku ekraani peal eriti toimida ei taha. Näed väikest vilksatust ja pead leppima sellega, et sel korral jääb lehe kasutamine pooleli.

Heaks kasutajakogemuse näiteks võib tuua Paypali. Ühtlaselt hea ja mugav kasutajaliides nii veebis, mobiiliekraanil kui ka rakenduses. Kõik vajalik on paari kliki kaugusel ja selgesti nähtav. ei pea menüüdes tuhnima ning mõnelt teiselt saidilt "maksa paypaliga" linki vajutades tulevad samuti ette valikud millega saad kiiresti tehingu tehtud ning lisaks ka ülevaate, mis aadressile kaup tuleb jms. Väga meeldiv jahea kogemus. Võrreldes eelmise näitega võib küll öelda, et lehel on ka vähem funktsionaalsust vaja täita, aga ka suuri asju saab lihtsamateks tükkideks lahti võtta ja näidata mobiilikasutajale kasvõi näiteks esmajoones seda infot mida tal kuskil suvalises kõrtsis võiks kiirelt vaja minna, näiteks kas serverid on püsti, palju liiklust veel konto võimaldab ja palju kettamahtu kasutuses on.

Teema 11: Arendus- ja ärimudelid

Väike ülevaade Adobe toodete arendus- ja ärimudelist

Kuigi ma päris viimaste arengutega Adobe arendusprotsessides kursis pole, võib siiski väita, et viimased umbes 10 aastat on Adobe's scrum ja muid agiilseid arendusvõtteid kasutatud. Peter Greem,üks kunagisi scrumi eestvedajatest Adobe's, on päris mitmeid artikleid neil teemadel avaldanud. Näiteks ülevaade scrumi kasutuselevõtust Adobe Premier Pro rakenduse vaatest(: link. Agiilsete arendusprotsesside kasutuselevõtt on aidanud muuta toodet turusituatsioonidele rohkem paindlikumaks ning kasvatanud ka turuosa. Lisaks aitas scrum, Green'i väitel, ka kaasa projektitiimi arenduskoormuse parema planeerimisega ning parandas toote kvaliteeti.

Ärimudeli poolelt on Adobe samuti hea näide kuidas võtta edukalt kasutusele SaaS mudel. 2012 aastal tuli Adobe välja oma Creative Cloud pakkumisega, kus kuutasu eest oli võimalik nende erinevaid tooteid ja teenuseid kasutada. Kuigi uus lahendus oli kasutajale justkui soodsam, sest enam polnud vaja muretseda iga natukese aja tagant uus litsents, et toodet värskena hoida, siis allkirjastasid 50000 kasutajat siiski petitsiooni, et Adobe loobuks SaaS mudelist: link. Adobe jäi muidugi oma valikutele kindlaks, ning lõpetas mõned aastad hiljem vanal viisil toodete müügi. Tundub, et taoline strateegia on olnud Adobe jaoks edukas.

Märkus: Artikli autor on Adobe Photoshopi ja Lightroomi kasutaja

Teema 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Sellenädalane lugemine, Eric S. Raymond "How To Become A Hacker", pakkus omajagu äratundmisrõõmu enda teekonnast arvutite, programmeerimise ja ka pisut häkkerikultuuriga. Põhiline viis, mida tekstis ja ka lisatud artiklites mitmeid kordi mainitakse, kuidas saada häkkeriks on olemuselt tegelikult üpris lihtne. Hakka lihtsalt pihta ja püüa meistritelt õppida, neid alguses imiteerides. Muidugi pakutakse algajale abiks ka mõningaid näpunäiteid mis nurga alt võiks alustada. Näiteks proovida omale veebileht teha, ehk õppida HTML-i. Muuseas oli see ka esimene soovitus mis mulle kunagi anti kui ma arvutite vastu natuke rohkem huvi hakkasin tundma. Lisaks võiks varakult juba mõelda Linuxi kasutamise peale. Sooja mälestuse tõi ka Live CD mainimine, mis mulle kunagi 2000-ndate alguses kui ma selle avastasin tundus midagi täiesti maagilist. No ja loomulikult soovitatakse sealt edasi juba erinevaid programmeerimiskeeli õppida. Võin oma kogemusest kinnitada, et iga järgneva keele selgekssaamine võtab järjest vähem aega. Pea kõigi mainitud keeltega peale LISP olen ma mõningal määral kokku puutunud. Mis pani mõtlema, et tuleb vist tutvust teha. Siiani kõige silmiavardavam kogemus on olnud Haskelli nokitsedes. Uute ja huvitavate asjade kallal nokitsemine on üldse üks äärmiselt tore tegevus, kaasa arvatud uute keelte sisse piilumine. Lisaks on see ka võimalus või isegi vajadus kuidas häkkeriks saada. Tekstis mainitud soovitus lugeda kellegi koodi ja püüda sellest aru saada on minu arust üks äärmiselt oluline tegevus. Huvitava märkusena tuleb ka siin mainida, et see oli ka üks esimesi soovitusi mida mulle kunagi kooliajal jagati. Kui sa ei tea kuidas midagi tegema peaks või ei oska kuskilt alustada, loe kellegi teise koodi. Teine oluline aspekt mida mainiti häkkeriks saamise eeldusena oli häkkerikultuuri järgimine. Palju sellest tundus nii enesestmõistetav, nagu viisakus ja õigekiri, et näis üleliigsena, aga kuna see tekst on elanud juba omajagu aega ja inimesed suudavad siiski pidevalt millegagi, ka halvas mõttes, üllatada, ju siis peab mõned viisakus- ja kombenormid siiski jätkuvalt üle kordama. Mis mulle vast kõige rohkem kirjutise juures meeldis, lisaks kõigele muule toredale ja meenutusi pakkuvale, olid arvukad lingid erinevatele artiklitele ja raamatutele teksti sees. Soovitan lugeda, leiab nii mõndagi põnevat. 

Teema 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Steve Jobs
Jobs oli karismaatiline ja innovaatiline juht. Teda on vahest nimetatud karmiks või isegi jõhkraks ülemuseks kes nõudis oma töötajatelt iga asja perfektsuseni lihvimist. Samas oskas ta näha inimestes nende potentsiaali ning panna kokku parimaid võimalikke meeskondi. Jobs uskus, et juhti ja alluvat eristab innovaatilisus. Ta suutis panna inimesed endast 120% andma. Alati polnud selleks valitud vahendid kõige paremad ning see tekitas omajagu konflikte. Loomulikult ei sobi sellise juhi alluvuses töötamine kõigile ja ilmselt oli ka see üks põhjuseid miks ta Applest vahepeal lahkuma sunniti. Jobsi juhtimisstiil muutus aja jooksul nii mõneski aspektis. Kui algusaastatel pani ta erinevaid meeskondi üksteise vastu võistlema, siis hiljem nägi ta koostööd märksa olulisemana. Tal oli omadus panna inimesed enda visiooni uskuma. Pixari, mis alguses oli üpris tundmatu firma, edu seisnebki osaliselt selles, et Jobs uskus nende võimesse midagi uut luua ning innustas ja lükkas neid seni edasi kuni nad selle saavutasid. Sellega suutis ta endale küllaltki lojaalse järgijaskonna tekitada. Seda nii ettevõtte sees kui klientide hulgas.

Tim Cook
Cook vastandub isiksuselt paljuski Jobsile. Ometi on ka tema nõudlik nii enda kui alluvate suhtes. Viisid kuidas ta tulemust saavutab on aga erinevad. Cooki on kirjeldatud kui rahulikku ja tasakaalukat inimest erinvalt Jobsist kes võis teinekord mõne pealtnäha pisiasja peale endast välja minna. Üks oluline aspekt mida Jobsi puhul kunagi ei nähtud oli delegeerimine. Cook harrastab enamus ülesannete eest vastutamise delegeerimist. See ei tähenda loomulikult, et ta lõpuks vastutusest kõrvale hoiaks, lihtsalt ta laseb oma alluvatel rohkem ise asjade üle otsustada, samas kui Jobs üritas kõiki detaile ise kontrollida. Samuti paneb Cook Jobsist oluliselt rohkem rõhku meeskonnatööle ja tiimide omavahelisele suhtlemisele. Cookile on ette heidetud innovaatilisuse puudumist. Teisalt on Cook aga hea ärimehena suutnud ära tabada, et lisaks füüsiliste toodete loomisele on neil senisest veel enam vaja rõhku panna teenuste arendamisse ning just see suund toob firmale järjest rohkem raha sisse.