Teema 4: Infoühiskond

Kõige enam realiseerunud: Inimesed on saanud IKT abil nntargaks tarbijaks

Tõsi on see, et ostetakse üha rohkem interneti kaudu e-poodidest. Isegi suuremad toidupoodide ketid pakuvad neti kaudu kauba tellimise võimalust. Ise ostan samuti üpris palju e-poodidest, sealhulgas ka välismaalt, sest valik on lihtsalt niipalju suurem kui see mida firmad oma ladudesse kohapeale suudavad varuda. Eestisse kogu võimaliku valiku kohapeale varumisel ei näe ma ka erilist mõtet. Lisaks on võimalik internetist leida enamus toodetele arvustusi jms. mis võimaldab jällegi teha targema valiku. Teisalt võib muidugi vaielda kas e-poodidest ostmine on alati kaasa toonud targema tarbijakäitumise. Selle näiteks võib tuua massilise kaupade tellimise AliExpressist jms e-poodidest. Kaup on küll odavam, aga tihti sellevõrra ka kehvema kvaliteediga. See omakorda toodab kahjuks suurel hulgal asjatut prügi.

Kõige vähem realiseerunud: Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid

Eesti keel pole õnneks küll kuhugi kadunud, kuid paljud seadmed ja teenused pole siiski kasutatavad. On küll arendatud ja arendatakse siiani näiteks eesti keele kõnetuvastust kuid enamus mobiiliseadmetes, telerites jms. selle abil siiski häälkäsklusi anda ei saa. Mõned aastad tagasi tundus, et selles vallas on kohe-kohe läbimurre toimumas, aga tänaseks on asi paraku kuhugi toppama jäänud. Ma ei ole täpselt kursis kas asi on tehnoloogia puudustes või suurfirmade huvi puudumises, aga sellest on äärmiselt kahju, sest lisaks tavaliste häälkäskluste andmisele on kõvasti arenenud just lause sisust ja mõttest arusaamine ning selle tehnoloogias rakendamine kus näiteks enamuse kliendiga suhtlemisest on võimeline ära tegema robot ilma, et inimene üldse seda tajuks.

Teema 3: Sotsiaalvõrgustikud

Sotsiaalvõrgustikud on oma tekkest alates olnud üpris populaarsed ja suurel hulgal rahvast ligi meelitanud. Eks see ole loomulikult ka nende toimimise põhimõte. Aja jooksul on vahetunud parasjagu kõige populaarsem keskkond ning on toimunud mitmed nö ränded ühelt platvormilt teisele. Eesti kontekstis mäletan ning olen osalenud näiteks rändeteekonnal rate.ee -> orkut -> facebook. Nendest kolmest esimene oli vast kõige erinev ning võib vaielda või arutleda mil määral teda algusaegadel üldse sotsiaalvõrgustikuks võib nimetada kuid inimesed siiski suhtlesid ja jälgisid seal üksteist. Üheks sotsiaalvõrgustike kestmise või populaarsuse fenomeniks võikski olla see tunne või levinud arusaam, et kui sind seal pole, siis polekski sind justkui olemas. Isegi tööandjad toksivad ühena esimestest kohtadest uue kandidaadi nime just sotsiaalvõrgustiku, tänapäeval enamasti Facebooki, otsiribale ja vaatavad mis inimesega tegu on. Sealt vastu vaatav pilt võib olla muidugi üpris petlik, sest mitte kõik inimesed ei kajasta kogu oma elu ja tegemisi tervikus sotsiaalvõrgustiku avalikus ruumis, ning paljud kasutavad seda kanalit ära ka oma elu nö glamuursema, lillelisema ja värvilisemana näidates, näiteks nö sõbrustades rohkem või vähem kuulsamate inimestega keda nad kas päris hästi või veel sagedamini üldse eriti ei tunne. Võttes näitena ette hetkel ilmselt kõige laiemalt levinud sotsiaalvõrgustiku Facebook, siis on see oskuslikult koondanud endasse kõikvõimalikud igapäevasuhtluse vormid mida inimestel tarvis võiks olla: otsevestlused, grupivestlused, arutelufoorumid, teemade jagamise ja kommenteerimise, turu jpm. Ka uudised ja info liiguvad tihti läbi Facebooki palju kiiremini kui erinevaid lehekülgi sirvides. Sellest on tulnud ka selline probleem nagu FOMO (Fear Of Missing Out) ehk hirm millestki heast ilma jääda kui õigel ajal kohal pole. See takistab ilmselt paljudel ka nö juhet seinast tõmbamast kuigi pidev vajadus sotsiaalvõrgustikku sirvida võib muutuda või on juba muutunud väsitavaks ja koormavaks.

Teema 2: Senini kasutatavad ja ununenud nähtused

Senini (ehk isegi liiga) levinud

Lühendeid on kasutatud kirjalikus tekstis juba amme enne Interneti teket. Lord John Fisheri kirjast Sir Winston Churchillile aastast 1917 võib näiteks leida tänaseni laialdaselt kasutuses oleva akronüümi OMG (Oh My God). Mõned lühendid on loomulikult ka aja jooksul oma tähendust muutnud. Üheks selliseks näiteks on LOL mida tänapäeval kasutatakse Laughing Out Loud lühendina (pärineb ilmselt Useneti algusaegadest) kuid millel varasemalt on olnud selliseid tähendusi nagu Lots Of Love ja Little Old Lady. Emotsioonide ja reaktsioonide väljendamiseks on Internetislängis välja mõeldud lugematul hulgal lühendeid ja nende variatsioone milledest paljude mõistmine sõltub nagu slängi puhul ikka keskkonnast ja kontekstist. Ausalt öeldes on endalgi mõnele uuele lehele sattudes teinekord tarvis kõigepealt välja selgitada mida mingi lühend tähendab.

Unustusse vajunud ja asendunud

Arvutite ühendamise järgselt loodud ja laialt kasutusel olnud BBS e Bulletin Board System e teatetahvlisüsteem võimaldas kasutajatel lugeda teateid, jagada faile, omavahel suhelda ning isegi mänge mängida. Üheks populaarsemaks selliseks võrguks oli FidoNet. BBS üks murekoht või ebamugavus oli selles, et ta nõudis sissehelistamist ehk siis otseühendust arvutite vahel ning mitme seadmega suhtlemiseks tuli teha mitmeid kõnesid samas kui interneti protokoll võimaldas samaaegselt mitme teenusega suhelda. Tänapäeval on selle asemele tulnud palju muid ja võimekamaid lahendusi.