Friday, March 27, 2020

Teema 8: IT proff

Kõigepealt, et kedagi saaks üldse mingis vallas proffiks pidada, peaks ta loomulikult olema selle ala vaieldamatu fanaatik. Nii öelda hingama seda teemat ööl ja päeval sisse, olema sellega üks. See peaks olema lahutamatu osa tema isiksusest, elust. Teine hea sõna sellise inimese kohta võiks olla guru.

Guru on muidugi natuke liiga müstilise kõlaga ja tema olemust pole kuigi kerge kirjeldada. Nii et jääme sõna proff juurde. IT proff peaks tundma huvi IT vastu üldisemalt. Eelkõige peaks ta olema uudishimulik. See on vast minu jaoks üks tähtsamaid isikuomadusi üldse inimeste juures. Ma ei salli ükskõiksust. Eriti peaks uute või tundmatute asjade kohta huvi tundma inimene, kes soovib mingil alal olla proff. Ta peab selle alaga seotud küsimustes ja teemades olema nagu käsn. Ma ei arva, et ta peaks kõiki teemasid eksperdi tasemel valdama, aga ta peaks enamus asjadest vähemalt kuulnud olema ja ettejuhtuvate tundmatute teemade kohta vähemalt nii palju uurima, et mõistab nende olemust. Ehk siis olemuselt peaks üks IT proff olema kõigepealt uudishimulik ja õpihimuline.

Tihti on uudishimulikud inimesed ka loomult natuke edevad. Nii nagu nad janunevad uute teadmiste ja avastuste järele, tahavad nad enamasti ka kohe oma avastust teistega jagada. Loomulikult on see inimeseti varieeruv ja mitte kõik ei hooli iga uue leiuga lehvitamisest. Siiski on inimesed enamasti meelitatud kui keegi neilt nõu tuleb küsima. Nii peaks ka üks IT proff oma teadmisi teistega meeleldi jagama, kas siis blogi või konverentside või mille iganes vahendusel. Teine tore asi millest proff on aru saanud on see, et teadmisi jagades leiab ka uusi tuttavaid ja uute tuttavate kaudu leiab omakorda uusi teadmisi, mis jällegi kõnetab proffi väga.

Loomulikult peab ta oskama loetust, järeleproovitust ja õpitust ka järeldusi teha, tükke omavahel sobitada, hinnangut anda. Mida suurem on inimese seostamisvõime seda vähem detaile tal on vaja, et suuremat pilti kokku panna. Seda kiiremini suudab ta uusi teadmisi omandada. Suurema pildi kokkupanemises peab üks oma valdkonna proff olema meister. Kõik muud detailsemad teemad pole selle kõrval nii olulised. Mingi konkreetne, tihti isegi mitu, spetsiifilisem meelisteema on ühel korralikul proffil nagunii olemas. Nendel teemadel võib ta ilmselt tunde vaielda.

Täiesti selge on see, et sellist suuremat pilti või visiooni ei saa luua kitsalt ainult oma ala, antud juhul IT-d, tundes. Peab paraku maailma toimimisest ka mingit ettekujutust omama. Enamus süsteemid ei toimi elus hermeetiliselt ainult oma kitsastes raamides. Nad suhestuvad omavahel ning tavaliselt on neil edukaks toimimiseks vaja üksteiselt sisendeid ja väljundeid. Konkreetsemalt võttes on IT süsteemidel näiteks enamasti kasutajad kelle tööd võiks süsteem hõlbustada, tihti ka keegi kelle ärilisi eesmärke peab loodud süsteem täitma ja veel palju muud. Kõikidest nende vajadustest peaks üks proff aru saama ja neid mõistma. Oskama analüüsida, kaalutleda, erinevatesse pingeridadesse sättida.

Lühidalt kokkuvõetuna peaks proff olema uudishimulik ja avatud uutele teadmistele, oskama neid teadmisi omavahel seostada ja rakendada. Saama aru mis toimub ümberringi ja kuidas see tema valdkonnaga seotud on. Oskama mingit teemat ülitäpsete detailideni, samas omades võimet näha üldist pilti ning luua suuremaid visioone. Uute teadmiste otsingul jagab üks arukas proff enda omi ka teistega.

 

Friday, March 20, 2020

Teema 7: Arvutid ja paragrahvid II

Edasikandumisklausel (copyleft) tähendab, et tarkvara muutes ja/või enda rakenduses kasutades tuleb samuti kasutada eelnevat litsentsi. Seda klauslit kasutatakse litsentsides mitmel eri viisil. Alates väga tugeva mõjuga edasikandumist nõudes kuni selle üldse ärajätmiseni. Sellest jaotusest lähtuvalt võib vabasid litsente liigitada järgmiselt:

Väga tugeva edasikandumisega

Väga tugevaks loetakse GNU AGPL litsentsi, mis sätestab, et lisaks tavapärasele levitamisele laieneb edasikandumisklausel ka veebi teel kasutamiseks mõeldud tarkvarale. See tähendab, et kõik muudatused tarkvara koodis peavad olema avalikud ning ka lähtekood ise peab olema vabalt kättesaadav. Varem kasutas seda litsentsi näiteks MongoDB (hetkel SSPL) aga seda ka ainult oma andmebaasikoodi osas, draiverid on kasutavad Apache litsentsi.

Tugeva edasikandumisega

Tugevaks loetakse selle määratluse alusel GNU GPL litsentsi, mis eelpool mainitud üle veebi kasutamist tarkvara levitamiseks ei loe. See võimaldab selliste teenuste pakkujatel kasutada GPL litsentsiga kaetud tarkvara ning sinna tehtud omapoolseid muudatusi ärisaladusena varjata. Selle litsentsiga kaetud tarkvarade nimekiri on üpris pikk. Ühe näitena võib tuua Konqueror veebibrauseri.

Nõrga edasikandumisega

Nõrk edasikandumine tähendab, et sedasorti tarkvara võib kasutada ilma litsentsi edasi kandmata kuni koodi ei muudeta. Igasugused muudatused algse tarkvara koodis tuleb aga samuti katta sama litsentsiga. Nõrga edasikandumisega loetakse GNU LGPL litsentsi. Peamiselt kasutatakse seda litsentsi teekide loomisel. Tarkvaranäitena võib tuua VLC meediapleieri mootori uuestilitsenseerimise GPL alt LGPL alla, et tagada parem ühilduvus mõnede teiste mittevabade litsentsidega.


Mitte edasikandumisega

Edasikandumisklausli mittekasutamine tähendab, et tarkvara enda koodi sees kasutamisel pole nõutud litsentsi edasikandmine. See tähendab, et taolist tarkvara on lubatud ka copyright litsentsiga levitada. Vabadest litsentsidest on sellisteks näiteks Apache ja MIT. Näitena sobib siia kenasti MIT litsentsiga kaetud Godot mängumootor.

Thursday, March 12, 2020

Teema 6: Arvutid ja paragrahvid I

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatus The Case for Copyright Reform pakutavate reformilahenduste kommentaarid:


Moral Rights Unchanged väga mõistlik ja loogiline punkt. Loomulikult peaks tunnustama tehtud töö eest autorit. Valelikult autorit kehastamine peab olema keelatud.


Free Non-Commercial Sharing jällegi asjalik meenutus, et mõni aeg tagasi polnud enda tarbeks või mõne sõbraga jagamiseks lindistamine probleem ja kellelgi ei tulnud pähegi kedagi selle eest karistada. Mõnedkümned aastad tagasi osad teosed meil siin muudmoodi kui käskirjas ümber kirjutatuna levida ei saanudki.Mäletan ema paari vihikut, mis olid üks-ühele luule raamatute koopiad koos illustratsioonidega, aga loomulikult käsikirjas. Selline kultuuri jagamise eesmärgil mitteärilise suunitlusega tegevus peaks olema tänini lubatud. Kahtlemata on tehnika ja võimalused arenenud, aga seda tuleks võtta kui võimalusena häid asju paremini jagada.

20 Years Of Commercial Monopoly Ma ei oska päris hästi hinnata milline täpselt peaks olema intellektuaalomandi kestvus või mis põhjustel ta raamatus toodud eluaeg pluss veel 70 aastat märgitud on. Küll aga olen ma nõus sellega, et teosed mis on saanud klassikaks peaksid olema vabalt kättesaadavad kõigile. Juba üldisema hariduse huvides oleks see kasulik. Olenevalt žanrist võivad teosed 20 aastaga, mõnel puhul isegi rutem, saada vabalt klassikateks. Kui erinevad erialaliidud võiksid selle üle otsustada kas mingi teos väärib sellist staatust, siis ilmselt oleks lihtsam kõigile mingi ühtse mõistliku aja määramine.

Registration After 5 Years Tundub mõistlik ettepanek jätkata automaatselt õiguste andmist uutele teostele. Ma ei näe sellel registreerimisel muud mõtet kui seda, et oleks võimalik vähese pingutusega teada saada kas ja kellele mingi teose õigus kuulub, et seda saaks siis vajadusel esitada, kopeerida või jagada ning autorile tasu maksta ja luba küsida.

 Free Sampling Kõige vajalikum ja mõistlikum punkt sellest osast tundub heli ja audiovisuaalse tsiteerimise lubamine. See lihtsalt oleks tekstilise tsiteerimise jätkuna ülimalt loogiline ning annab vastavalt uue teose vormile tsitaadile hoopis teise mõõtme. Igasuguste remikside ja paroodiate lubamise kohta on natuke raskem öelda kus kohast jookseb piir lihtsalt kopeerimise ja paroodia vahel. Youtube'is on aeg-ajalt kasutatud võtet, et pööratakse video peegelpilti ja/või pannakse originaalile mingi raam ümber. Sellised asjad tekitavad pahatihti vaidlusi. Isiklikult poleks mul remiksimiste ja paroodiate lubamise vastu midagi, kuid seal peaks natuke täpsemalt paigas olema mis on mis.

A Ban on DRM Viimasele punktile kirjutan kahe käega alla. DRM on üks tõsine õnnetus, aga õnneks on viimasel ajal tulnud välja mitmeid teenusepakkujaid kes on DRM kasutamisest loobunud. Üheks minu meeliskohaks arvutimängudeostmisel on näiteks gog.com kes DRM'i ei kasuta ja reklaamib seda ka välja.

Friday, March 6, 2020

Teema 5: Võrgusuhtluse eripärad

Üks asi mis viimasel ajal võrgushutluses enim häirib on see, et ei austata teiste inimeste aega. Sisuliselt tähendab see seda, et mingis temaatilises grupis vms olles tahaks lugeda ju postitusi mis haakuksid antud teemaga, aga pahatihti tuleb sirvida täiesti teemaväliseid kirjutusi mis raiskavad aega ja on lisaks üpris tüütud.

Ühe näitena võib välja tuua viimasel ajal seoses USA presidendivalmistega tekkinud poliitilised kommentaarid ja üleskutsed. Sellest polekski väga midagi kui ma oleks soovinud just neid lugeda, aga paha asi oli see, et tegu oli toiduteemalise grupiga. Tõsi mõned valikud ja teemad võivad poliitikaga seotud olla, näiteks erinevate toiduartiklite maksustamised vms, aga antud juhul olid nad täiesti suvalised postitused antud kontekstis. Õnneks kutsuti sellised postitajad kiirelt korrale. Kahjuks on selline käitumine tsükliline või siis hooajaline. Ikka ja jälle leidub paraku inimesi kes leiavad, et neil on mingi oma rida ajada ja seda peab tegema valimatult kõigis kanalites.

Teine näide oleks samuti samast toitumisteemalisest grupist mis osalt läheks teiste ajaga arvestamise alla ja osalt inimeseks olemise alla. Nimelt on selle grupi loomise mõtteks olnud ühe konkreetse toitumisviisiga seotud info jagamine. Paraku tuleb üle päeva või halvematel päevadel isegi mitu korda päevas ette postitusi mis räägivad kui paha mõni teine toitumisviis on ja kui nõmedad jms selle järgijad on. No milleks on seda vaja on. See raiskab lõpuks kõigi seal grupis olijate aega, sest esmajärjekorras tahetakse ju selle konkreetse teemaga seotud infot. Las teiste huvidega inimesed olla oma grupis ja arutagu seal mis neile rohkem sobib. Pole ju vaja kedagi maha teha või halvustada. Lõpuks toob see kaasa selle, et palju inimesed kes muidu jagaksid oma kogemusi lahkuvad taolisest grupist kuna mingi häälekas seltskond jagab oma arvamust mis teisi kuidagi edasi ei aita või paremaks ei tee. Kahjuks on nii, et mida suuremaks seltskond läheb seda rohkem ka sellist käitumist tekib, sest mida anonüümsemaks suhtlus läheb, jah kasutajanimed ja profiilid on küll nähtavad, aga isiklikult või lähemalt keegi üksteist ei tunne, seda rohkem tekib solvavaid ja madala stiiliga postitusi ning kommentaare.