Teema 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Üks viimase aja kehvemaid kasutajakogemusi veebis on olnud oracle cloud'i halduslehe mobiiltelefonis kasutamine. See leht on arvutiekraanilgi piisavalt keeruline ja väga suures koguses infoga täidetud. Esimesel paaril korral sisse logides läks üpris tükk aega menüüdes sobramist, et üles leida kuhu veebiserveri haldamine peidetud on. Kasutatavuse heaks "halvaks" näiteks on ka see, et konto loomiseks ja teenuse püstisaamiseks tuli abi otsida blogipostitusest: https://dgielis.blogspot.com/2019/09/best-and-cheapest-oracle-apex-hosting.html
Rääkides selle lehe nutitelefonis kasutamisest, siis võib muidugi arvata, et ega keegi seda vist nutiseadmest ei kasuta, aga paljud vead avalduvad ilmselt ka suurema ekraaniga tahvlitel jms. Avades lehe nutitelefonis, siis tervitab kasutajat kõigepealt vaade mis ei mahu tervenisti mobiiliekraanile ära. No hää küll, sedasi leiaksin ikkagi kuidagi üles palju mul veel vaba mahtu kuskil masinas on vms. Eelpool mainitud keerulisi menüüsid loonud inimesed, aga ei mõelnud vist üldse puutetundlike ekraanide eksisteerimise peale. Menüüd nimelt on mitmetasandilised ja kõik vajalikud viidad on peidetud alammenüüdesse. Kahjuks tuleb kursorit hoida menüünupu peal, et pääseda edasi järgmisesse valikusse. See, aga puutetundliku ekraani peal eriti toimida ei taha. Näed väikest vilksatust ja pead leppima sellega, et sel korral jääb lehe kasutamine pooleli.

Heaks kasutajakogemuse näiteks võib tuua Paypali. Ühtlaselt hea ja mugav kasutajaliides nii veebis, mobiiliekraanil kui ka rakenduses. Kõik vajalik on paari kliki kaugusel ja selgesti nähtav. ei pea menüüdes tuhnima ning mõnelt teiselt saidilt "maksa paypaliga" linki vajutades tulevad samuti ette valikud millega saad kiiresti tehingu tehtud ning lisaks ka ülevaate, mis aadressile kaup tuleb jms. Väga meeldiv jahea kogemus. Võrreldes eelmise näitega võib küll öelda, et lehel on ka vähem funktsionaalsust vaja täita, aga ka suuri asju saab lihtsamateks tükkideks lahti võtta ja näidata mobiilikasutajale kasvõi näiteks esmajoones seda infot mida tal kuskil suvalises kõrtsis võiks kiirelt vaja minna, näiteks kas serverid on püsti, palju liiklust veel konto võimaldab ja palju kettamahtu kasutuses on.

Teema 11: Arendus- ja ärimudelid

Väike ülevaade Adobe toodete arendus- ja ärimudelist

Kuigi ma päris viimaste arengutega Adobe arendusprotsessides kursis pole, võib siiski väita, et viimased umbes 10 aastat on Adobe's scrum ja muid agiilseid arendusvõtteid kasutatud. Peter Greem,üks kunagisi scrumi eestvedajatest Adobe's, on päris mitmeid artikleid neil teemadel avaldanud. Näiteks ülevaade scrumi kasutuselevõtust Adobe Premier Pro rakenduse vaatest(: link. Agiilsete arendusprotsesside kasutuselevõtt on aidanud muuta toodet turusituatsioonidele rohkem paindlikumaks ning kasvatanud ka turuosa. Lisaks aitas scrum, Green'i väitel, ka kaasa projektitiimi arenduskoormuse parema planeerimisega ning parandas toote kvaliteeti.

Ärimudeli poolelt on Adobe samuti hea näide kuidas võtta edukalt kasutusele SaaS mudel. 2012 aastal tuli Adobe välja oma Creative Cloud pakkumisega, kus kuutasu eest oli võimalik nende erinevaid tooteid ja teenuseid kasutada. Kuigi uus lahendus oli kasutajale justkui soodsam, sest enam polnud vaja muretseda iga natukese aja tagant uus litsents, et toodet värskena hoida, siis allkirjastasid 50000 kasutajat siiski petitsiooni, et Adobe loobuks SaaS mudelist: link. Adobe jäi muidugi oma valikutele kindlaks, ning lõpetas mõned aastad hiljem vanal viisil toodete müügi. Tundub, et taoline strateegia on olnud Adobe jaoks edukas.

Märkus: Artikli autor on Adobe Photoshopi ja Lightroomi kasutaja

Teema 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Sellenädalane lugemine, Eric S. Raymond "How To Become A Hacker", pakkus omajagu äratundmisrõõmu enda teekonnast arvutite, programmeerimise ja ka pisut häkkerikultuuriga. Põhiline viis, mida tekstis ja ka lisatud artiklites mitmeid kordi mainitakse, kuidas saada häkkeriks on olemuselt tegelikult üpris lihtne. Hakka lihtsalt pihta ja püüa meistritelt õppida, neid alguses imiteerides. Muidugi pakutakse algajale abiks ka mõningaid näpunäiteid mis nurga alt võiks alustada. Näiteks proovida omale veebileht teha, ehk õppida HTML-i. Muuseas oli see ka esimene soovitus mis mulle kunagi anti kui ma arvutite vastu natuke rohkem huvi hakkasin tundma. Lisaks võiks varakult juba mõelda Linuxi kasutamise peale. Sooja mälestuse tõi ka Live CD mainimine, mis mulle kunagi 2000-ndate alguses kui ma selle avastasin tundus midagi täiesti maagilist. No ja loomulikult soovitatakse sealt edasi juba erinevaid programmeerimiskeeli õppida. Võin oma kogemusest kinnitada, et iga järgneva keele selgekssaamine võtab järjest vähem aega. Pea kõigi mainitud keeltega peale LISP olen ma mõningal määral kokku puutunud. Mis pani mõtlema, et tuleb vist tutvust teha. Siiani kõige silmiavardavam kogemus on olnud Haskelli nokitsedes. Uute ja huvitavate asjade kallal nokitsemine on üldse üks äärmiselt tore tegevus, kaasa arvatud uute keelte sisse piilumine. Lisaks on see ka võimalus või isegi vajadus kuidas häkkeriks saada. Tekstis mainitud soovitus lugeda kellegi koodi ja püüda sellest aru saada on minu arust üks äärmiselt oluline tegevus. Huvitava märkusena tuleb ka siin mainida, et see oli ka üks esimesi soovitusi mida mulle kunagi kooliajal jagati. Kui sa ei tea kuidas midagi tegema peaks või ei oska kuskilt alustada, loe kellegi teise koodi. Teine oluline aspekt mida mainiti häkkeriks saamise eeldusena oli häkkerikultuuri järgimine. Palju sellest tundus nii enesestmõistetav, nagu viisakus ja õigekiri, et näis üleliigsena, aga kuna see tekst on elanud juba omajagu aega ja inimesed suudavad siiski pidevalt millegagi, ka halvas mõttes, üllatada, ju siis peab mõned viisakus- ja kombenormid siiski jätkuvalt üle kordama. Mis mulle vast kõige rohkem kirjutise juures meeldis, lisaks kõigele muule toredale ja meenutusi pakkuvale, olid arvukad lingid erinevatele artiklitele ja raamatutele teksti sees. Soovitan lugeda, leiab nii mõndagi põnevat. 

Teema 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Steve Jobs
Jobs oli karismaatiline ja innovaatiline juht. Teda on vahest nimetatud karmiks või isegi jõhkraks ülemuseks kes nõudis oma töötajatelt iga asja perfektsuseni lihvimist. Samas oskas ta näha inimestes nende potentsiaali ning panna kokku parimaid võimalikke meeskondi. Jobs uskus, et juhti ja alluvat eristab innovaatilisus. Ta suutis panna inimesed endast 120% andma. Alati polnud selleks valitud vahendid kõige paremad ning see tekitas omajagu konflikte. Loomulikult ei sobi sellise juhi alluvuses töötamine kõigile ja ilmselt oli ka see üks põhjuseid miks ta Applest vahepeal lahkuma sunniti. Jobsi juhtimisstiil muutus aja jooksul nii mõneski aspektis. Kui algusaastatel pani ta erinevaid meeskondi üksteise vastu võistlema, siis hiljem nägi ta koostööd märksa olulisemana. Tal oli omadus panna inimesed enda visiooni uskuma. Pixari, mis alguses oli üpris tundmatu firma, edu seisnebki osaliselt selles, et Jobs uskus nende võimesse midagi uut luua ning innustas ja lükkas neid seni edasi kuni nad selle saavutasid. Sellega suutis ta endale küllaltki lojaalse järgijaskonna tekitada. Seda nii ettevõtte sees kui klientide hulgas.

Tim Cook
Cook vastandub isiksuselt paljuski Jobsile. Ometi on ka tema nõudlik nii enda kui alluvate suhtes. Viisid kuidas ta tulemust saavutab on aga erinevad. Cooki on kirjeldatud kui rahulikku ja tasakaalukat inimest erinvalt Jobsist kes võis teinekord mõne pealtnäha pisiasja peale endast välja minna. Üks oluline aspekt mida Jobsi puhul kunagi ei nähtud oli delegeerimine. Cook harrastab enamus ülesannete eest vastutamise delegeerimist. See ei tähenda loomulikult, et ta lõpuks vastutusest kõrvale hoiaks, lihtsalt ta laseb oma alluvatel rohkem ise asjade üle otsustada, samas kui Jobs üritas kõiki detaile ise kontrollida. Samuti paneb Cook Jobsist oluliselt rohkem rõhku meeskonnatööle ja tiimide omavahelisele suhtlemisele. Cookile on ette heidetud innovaatilisuse puudumist. Teisalt on Cook aga hea ärimehena suutnud ära tabada, et lisaks füüsiliste toodete loomisele on neil senisest veel enam vaja rõhku panna teenuste arendamisse ning just see suund toob firmale järjest rohkem raha sisse.