Rühmatöö arvustus

Võtsin arvustamiseks rühmatöö nimega "Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel"

Alustuseks võib kiita autoreid huvitava teemavaliku puhul ning samuti asjaliku ülevaate eest kuidas toimib interneti tsenseerimine Hiinas ja Venemaal. Hästi ja põhjalikult oli lahti kirjutatud erinevad viisid kuidas Hiina oma suure tulemüüriga internetiliiklust ja sellega ka kodanikke ohjes hoiab. Lisaks oli hästi välja toodud kitsaskohad ja probleemid mis selliste piirangutega kaasnevad. Näiteks see kuidas sõnumirakenduses võimudele mittesobiv lause läbi ei lähe, aga sõnad eraldi on näha. Samuti puudutati hiljutisi koroonaviiruse tõkestamise ning varjamise temaatikat ning seda kuidas see ülejäänud maailmale kahju on toonud. Võib-olla oleks võinud seda teemat puudutades mainida ka rakendusi mis inimeste jälgimist veel paremini võimaldavad ja kuidas need näiliselt ülla eesmärgi varjus ka muid kasutusi võimaldavad. Just tehniline pool seoses Hiina tulemüüriga oli eriti huvitav lugemine, sest selle poolega ma väga kursis pole olnud. Venemaa ülevaates oli pikalt kirjeldatud interneti tsenseerimise tekke ajalugu ja seiku ning Putini väljaütlemisi, mida nimelt Venemaa kardab ja mida ta üritab vältida. Tehnilise poole kirjelduses oli küll põgusalt mainitud erinevate ekspertide arvamusi kas ja kuidas Venemaa suudab internetti oma kontrolli alla võtta, aga see oli pigem selline kergem ülevaatlik lõik. Midagi otseslt valesti seal polnud, sest see teema ongi natuke rohkem selline oletamise koht ilmselt. Üldiselt oli kirjutis huvitav, oli kasutatud kenasti viiteid huvitavamate väidete ja sündmuste kohta. Mõneti häiris kohati liiga vaba toon näiteks lauselõigus "kuid seda ei saa Hiina Kommunistlik Partei küll endale lubada" ning lause "Teadmine, et homme on nagu täna samamoodi nagu täna oli nagu eile, on väärtuslik riigis nagu Venemaa, mida vaevab võimu omavoli." mõtte oleks võinud veidi lihtsama konstruktsiooniga edasi anda. Antud juhul pidin ma mitu korda lugema, veendumaks, et lauses midagi tagurpidi poleks. Need on aga pisikesed märkused mis töö üldist kvaliteeti just ülemäära alla ei too. Kokkuvõttes kiidan töö tegijaid. Oli huvitav lugemine.

Teema 15: Eetika ja IT

Võtsin vaatluse alla sellise organisatsiooni nagu IEEE eetikakoodeksi: link. Tegu on ühe väikse osaga suuremast dokumendist mis käsitleb IEEE eeskirju. Koodeksi algab tõdemusega, et selle organisatsiooni liikmetena annavad nad endale aru oma loodud tehnoloogia olulisusest ja sellest, et see mõjutab paljude inimeste heaolu ning seega on nad pühendunud järgima kõige kõrgemaid eetikastandardeid ning eraldi leppinud kokku veel 10 punktis. Ülevaade nendest 10-st punktist:

1. Esmajärguline on avalikkuse heaolu, tervis ja ohutus. Puueldakse jätkusuutlike arendusprotsesside poole.

2. Välditakse igasuguseid huvidekonflikte kus võimalik ning antakse nendest teada kus see võimalik pole.

3. Hinnangute ja väidete tegemisel ollakse realistlikud ja ausad.

4. Keeldutakse igasugusest altkäemaksust.

5. Aidatakse üksikisikutel ja ühiskonnal paremini mõista tehnoloogia sotsiaalseid mõjusid.

6. Arendatakse oma tehnilisi oskusi ning võetakse vastu tööd ainult siis kui oskused on selleks piisavad.

7. Otsitakse, antakse ja võetakse vastu ausat kriitikat, et parandada vigu ja tunnustada teiste panust.

8. Koheldakse kõiki inimesi võrdselt ning välditakse igasuguste diskrimineerivate tegude tegemist.

9. Välditakse kellegi isiku või vara kahjustamist enda vale või pahatahtliku käitumise tagajärjel.

10. Aidatakse kolleege nende professionaalses arengus ning toetatakse neid selle koodeksi täitmisel.

Üldiselt võiks öelda, et täiesti mõistlikud asjad mida järgida, aga mõni punkt võib-olla on natuke liiast. Näiteks diskrimineerimine usulise, rassilise või mis iganes puhul peaks tulema juba nagunii kuskilt üldisest ülemast eetikakoodeksist või inimõigustest. Ehk on see punkt pandud sisse seetõttu, et liikmete hulgas on riikide kodanikke kus selliste punktide kehtimine muidu kuigi kindel pole. Samuti kellegi tervise või vara kahjustamine ja altkäemaksu võtmine. Eetikakoodeksis võiks minu arust sees olla ikkagi sellised rohkem hallid alad ja teemad mitte otseselt seadusega keelatud punktid. Kõik ülejäänud punktid tunduvad rohkem asjakohased konkreetse organisatsiooni väljunditele.

Teema 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

IT turvariskidest rääkides tahaksin seekord kirjeldada üht pettuse vormi mis viimasel ajal on ringi liikunud ja mis otsapidi ka minuni jõudis. Google püüdis selle küll spämmifiltriga kinni nii, et otseselt see kiri mulle igapäevapostkasti ei potsatanud ja minu jaoks nägi see nii või teisiti välja petukirjana, aga ma kujutan ette, et paljudele tavainimestele oleks see paras ehmatus olnud.

Kiri algas teatega, et me oleme su arvutisse sisse murdnud ja paigaldanud vastavad programmid mis esiteks salvestasid su veebikaameraga kompromiteerivaid pilte kui sa mõningaid täiskasvanutele mõeldud meelelahutussaite külastasid ja teiseks salvestasid nad ka su panga ja sotsiaalmeediakontode paroolid, et sul ei tuleks pähe mõtet seda kirja eirata muidu saadame pildid igale poole laiali ja lukustame su sotsiaalmeediast välja. Tõendusmaterjaliks oli kirja alguses kenasti sinu enda kasutusel olnud parool. Minu puhul oli küll tegu mingi igivana ja ammu enam mitte kasutatavaga, aga kõigil ei pruugi nii hästi minna. Lisaks ei ole mul kodus arvutil ka veebikaamerat. Kirjas nõuti bitcoinide ülekandmist kirja saatjale. Summa ei olnud märkimisväärselt suur, seega kui keegi oleks ennast ohustatuna tundnud, siis poleks ilmselt selle raha leidmine ilmvõimatu olnud.

Kuigi kiri oli pettus ja mingit reaalset ohtu polnud, tuleks siiski vaadata kuidas kirjeldatud riske oleks võimalik maandada. Tehnoloogia vaatest tuleb kindlasti hoida uuendatuna viirusetõrjetarkvara ja lasta sel ka regulaarselt toimetada. Tavaliselt on sellised rakendused multifunktsionaalsed üritades avastada ka sissetunge üldisemalt ning kontrollides tulemüüri. Teiseks tasuks kasutada kahetasandilist autentimist nendel veebilehtedel mis seda võimaldavad, et minimeerida ühest allikast saadud salasõna kasutamise lihtsust. Reeglite punkti all peaks kindlasti olema see, et ei kasutatakse esiteks liiga lihtsaid paroole, aga see antud näites väga abiks poleks. Teiseks peaks paroole puudutades mainima, et igal lehel võiks kasutada ainulaadset parooli, mis samuti väldiks ühe saidi ründe propageerumist. Kolmandaks reegliks võiks olla arvuti kasutamine igapäevaselt nii väheste õigustega kui võimalik,et pahavara paigaldamine oleks keerulisem. Viimaseks reegliks võiks jääda, et tuleks vältida iga nupu peal klikkimist ja kahtlastel saitidel käimist, aga selle reegli edusse ma väga ei usu. Osalt seetõttu, et kasutaja otsib võimalusel ikka omale huvipakkuvaid lehti ja teiseks oskavad petised ennast sisse seada ka muidu pealtnäha turvalistele lehtedele. Kasutajate koolitamise kohapealt tuleks inimestele aeg-ajalt meelde tuletada kuidas internetis käituda, kuidas salasõnadega käituda, millised ohud varitsevad ja kuidas neid ära tunda. Õnneks on seda viimasel ajal ka ringi liikudes silma paistnud. Näiteks selline leht: https://itvaatlik.ee

Teema 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Üks viimase aja kehvemaid kasutajakogemusi veebis on olnud oracle cloud'i halduslehe mobiiltelefonis kasutamine. See leht on arvutiekraanilgi piisavalt keeruline ja väga suures koguses infoga täidetud. Esimesel paaril korral sisse logides läks üpris tükk aega menüüdes sobramist, et üles leida kuhu veebiserveri haldamine peidetud on. Kasutatavuse heaks "halvaks" näiteks on ka see, et konto loomiseks ja teenuse püstisaamiseks tuli abi otsida blogipostitusest: https://dgielis.blogspot.com/2019/09/best-and-cheapest-oracle-apex-hosting.html
Rääkides selle lehe nutitelefonis kasutamisest, siis võib muidugi arvata, et ega keegi seda vist nutiseadmest ei kasuta, aga paljud vead avalduvad ilmselt ka suurema ekraaniga tahvlitel jms. Avades lehe nutitelefonis, siis tervitab kasutajat kõigepealt vaade mis ei mahu tervenisti mobiiliekraanile ära. No hää küll, sedasi leiaksin ikkagi kuidagi üles palju mul veel vaba mahtu kuskil masinas on vms. Eelpool mainitud keerulisi menüüsid loonud inimesed, aga ei mõelnud vist üldse puutetundlike ekraanide eksisteerimise peale. Menüüd nimelt on mitmetasandilised ja kõik vajalikud viidad on peidetud alammenüüdesse. Kahjuks tuleb kursorit hoida menüünupu peal, et pääseda edasi järgmisesse valikusse. See, aga puutetundliku ekraani peal eriti toimida ei taha. Näed väikest vilksatust ja pead leppima sellega, et sel korral jääb lehe kasutamine pooleli.

Heaks kasutajakogemuse näiteks võib tuua Paypali. Ühtlaselt hea ja mugav kasutajaliides nii veebis, mobiiliekraanil kui ka rakenduses. Kõik vajalik on paari kliki kaugusel ja selgesti nähtav. ei pea menüüdes tuhnima ning mõnelt teiselt saidilt "maksa paypaliga" linki vajutades tulevad samuti ette valikud millega saad kiiresti tehingu tehtud ning lisaks ka ülevaate, mis aadressile kaup tuleb jms. Väga meeldiv jahea kogemus. Võrreldes eelmise näitega võib küll öelda, et lehel on ka vähem funktsionaalsust vaja täita, aga ka suuri asju saab lihtsamateks tükkideks lahti võtta ja näidata mobiilikasutajale kasvõi näiteks esmajoones seda infot mida tal kuskil suvalises kõrtsis võiks kiirelt vaja minna, näiteks kas serverid on püsti, palju liiklust veel konto võimaldab ja palju kettamahtu kasutuses on.

Teema 11: Arendus- ja ärimudelid

Väike ülevaade Adobe toodete arendus- ja ärimudelist

Kuigi ma päris viimaste arengutega Adobe arendusprotsessides kursis pole, võib siiski väita, et viimased umbes 10 aastat on Adobe's scrum ja muid agiilseid arendusvõtteid kasutatud. Peter Greem,üks kunagisi scrumi eestvedajatest Adobe's, on päris mitmeid artikleid neil teemadel avaldanud. Näiteks ülevaade scrumi kasutuselevõtust Adobe Premier Pro rakenduse vaatest(: link. Agiilsete arendusprotsesside kasutuselevõtt on aidanud muuta toodet turusituatsioonidele rohkem paindlikumaks ning kasvatanud ka turuosa. Lisaks aitas scrum, Green'i väitel, ka kaasa projektitiimi arenduskoormuse parema planeerimisega ning parandas toote kvaliteeti.

Ärimudeli poolelt on Adobe samuti hea näide kuidas võtta edukalt kasutusele SaaS mudel. 2012 aastal tuli Adobe välja oma Creative Cloud pakkumisega, kus kuutasu eest oli võimalik nende erinevaid tooteid ja teenuseid kasutada. Kuigi uus lahendus oli kasutajale justkui soodsam, sest enam polnud vaja muretseda iga natukese aja tagant uus litsents, et toodet värskena hoida, siis allkirjastasid 50000 kasutajat siiski petitsiooni, et Adobe loobuks SaaS mudelist: link. Adobe jäi muidugi oma valikutele kindlaks, ning lõpetas mõned aastad hiljem vanal viisil toodete müügi. Tundub, et taoline strateegia on olnud Adobe jaoks edukas.

Märkus: Artikli autor on Adobe Photoshopi ja Lightroomi kasutaja

Teema 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Sellenädalane lugemine, Eric S. Raymond "How To Become A Hacker", pakkus omajagu äratundmisrõõmu enda teekonnast arvutite, programmeerimise ja ka pisut häkkerikultuuriga. Põhiline viis, mida tekstis ja ka lisatud artiklites mitmeid kordi mainitakse, kuidas saada häkkeriks on olemuselt tegelikult üpris lihtne. Hakka lihtsalt pihta ja püüa meistritelt õppida, neid alguses imiteerides. Muidugi pakutakse algajale abiks ka mõningaid näpunäiteid mis nurga alt võiks alustada. Näiteks proovida omale veebileht teha, ehk õppida HTML-i. Muuseas oli see ka esimene soovitus mis mulle kunagi anti kui ma arvutite vastu natuke rohkem huvi hakkasin tundma. Lisaks võiks varakult juba mõelda Linuxi kasutamise peale. Sooja mälestuse tõi ka Live CD mainimine, mis mulle kunagi 2000-ndate alguses kui ma selle avastasin tundus midagi täiesti maagilist. No ja loomulikult soovitatakse sealt edasi juba erinevaid programmeerimiskeeli õppida. Võin oma kogemusest kinnitada, et iga järgneva keele selgekssaamine võtab järjest vähem aega. Pea kõigi mainitud keeltega peale LISP olen ma mõningal määral kokku puutunud. Mis pani mõtlema, et tuleb vist tutvust teha. Siiani kõige silmiavardavam kogemus on olnud Haskelli nokitsedes. Uute ja huvitavate asjade kallal nokitsemine on üldse üks äärmiselt tore tegevus, kaasa arvatud uute keelte sisse piilumine. Lisaks on see ka võimalus või isegi vajadus kuidas häkkeriks saada. Tekstis mainitud soovitus lugeda kellegi koodi ja püüda sellest aru saada on minu arust üks äärmiselt oluline tegevus. Huvitava märkusena tuleb ka siin mainida, et see oli ka üks esimesi soovitusi mida mulle kunagi kooliajal jagati. Kui sa ei tea kuidas midagi tegema peaks või ei oska kuskilt alustada, loe kellegi teise koodi. Teine oluline aspekt mida mainiti häkkeriks saamise eeldusena oli häkkerikultuuri järgimine. Palju sellest tundus nii enesestmõistetav, nagu viisakus ja õigekiri, et näis üleliigsena, aga kuna see tekst on elanud juba omajagu aega ja inimesed suudavad siiski pidevalt millegagi, ka halvas mõttes, üllatada, ju siis peab mõned viisakus- ja kombenormid siiski jätkuvalt üle kordama. Mis mulle vast kõige rohkem kirjutise juures meeldis, lisaks kõigele muule toredale ja meenutusi pakkuvale, olid arvukad lingid erinevatele artiklitele ja raamatutele teksti sees. Soovitan lugeda, leiab nii mõndagi põnevat. 

Teema 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Steve Jobs
Jobs oli karismaatiline ja innovaatiline juht. Teda on vahest nimetatud karmiks või isegi jõhkraks ülemuseks kes nõudis oma töötajatelt iga asja perfektsuseni lihvimist. Samas oskas ta näha inimestes nende potentsiaali ning panna kokku parimaid võimalikke meeskondi. Jobs uskus, et juhti ja alluvat eristab innovaatilisus. Ta suutis panna inimesed endast 120% andma. Alati polnud selleks valitud vahendid kõige paremad ning see tekitas omajagu konflikte. Loomulikult ei sobi sellise juhi alluvuses töötamine kõigile ja ilmselt oli ka see üks põhjuseid miks ta Applest vahepeal lahkuma sunniti. Jobsi juhtimisstiil muutus aja jooksul nii mõneski aspektis. Kui algusaastatel pani ta erinevaid meeskondi üksteise vastu võistlema, siis hiljem nägi ta koostööd märksa olulisemana. Tal oli omadus panna inimesed enda visiooni uskuma. Pixari, mis alguses oli üpris tundmatu firma, edu seisnebki osaliselt selles, et Jobs uskus nende võimesse midagi uut luua ning innustas ja lükkas neid seni edasi kuni nad selle saavutasid. Sellega suutis ta endale küllaltki lojaalse järgijaskonna tekitada. Seda nii ettevõtte sees kui klientide hulgas.

Tim Cook
Cook vastandub isiksuselt paljuski Jobsile. Ometi on ka tema nõudlik nii enda kui alluvate suhtes. Viisid kuidas ta tulemust saavutab on aga erinevad. Cooki on kirjeldatud kui rahulikku ja tasakaalukat inimest erinvalt Jobsist kes võis teinekord mõne pealtnäha pisiasja peale endast välja minna. Üks oluline aspekt mida Jobsi puhul kunagi ei nähtud oli delegeerimine. Cook harrastab enamus ülesannete eest vastutamise delegeerimist. See ei tähenda loomulikult, et ta lõpuks vastutusest kõrvale hoiaks, lihtsalt ta laseb oma alluvatel rohkem ise asjade üle otsustada, samas kui Jobs üritas kõiki detaile ise kontrollida. Samuti paneb Cook Jobsist oluliselt rohkem rõhku meeskonnatööle ja tiimide omavahelisele suhtlemisele. Cookile on ette heidetud innovaatilisuse puudumist. Teisalt on Cook aga hea ärimehena suutnud ära tabada, et lisaks füüsiliste toodete loomisele on neil senisest veel enam vaja rõhku panna teenuste arendamisse ning just see suund toob firmale järjest rohkem raha sisse.

Teema 8: IT proff

Kõigepealt, et kedagi saaks üldse mingis vallas proffiks pidada, peaks ta loomulikult olema selle ala vaieldamatu fanaatik. Nii öelda hingama seda teemat ööl ja päeval sisse, olema sellega üks. See peaks olema lahutamatu osa tema isiksusest, elust. Teine hea sõna sellise inimese kohta võiks olla guru.

Guru on muidugi natuke liiga müstilise kõlaga ja tema olemust pole kuigi kerge kirjeldada. Nii et jääme sõna proff juurde. IT proff peaks tundma huvi IT vastu üldisemalt. Eelkõige peaks ta olema uudishimulik. See on vast minu jaoks üks tähtsamaid isikuomadusi üldse inimeste juures. Ma ei salli ükskõiksust. Eriti peaks uute või tundmatute asjade kohta huvi tundma inimene, kes soovib mingil alal olla proff. Ta peab selle alaga seotud küsimustes ja teemades olema nagu käsn. Ma ei arva, et ta peaks kõiki teemasid eksperdi tasemel valdama, aga ta peaks enamus asjadest vähemalt kuulnud olema ja ettejuhtuvate tundmatute teemade kohta vähemalt nii palju uurima, et mõistab nende olemust. Ehk siis olemuselt peaks üks IT proff olema kõigepealt uudishimulik ja õpihimuline.

Tihti on uudishimulikud inimesed ka loomult natuke edevad. Nii nagu nad janunevad uute teadmiste ja avastuste järele, tahavad nad enamasti ka kohe oma avastust teistega jagada. Loomulikult on see inimeseti varieeruv ja mitte kõik ei hooli iga uue leiuga lehvitamisest. Siiski on inimesed enamasti meelitatud kui keegi neilt nõu tuleb küsima. Nii peaks ka üks IT proff oma teadmisi teistega meeleldi jagama, kas siis blogi või konverentside või mille iganes vahendusel. Teine tore asi millest proff on aru saanud on see, et teadmisi jagades leiab ka uusi tuttavaid ja uute tuttavate kaudu leiab omakorda uusi teadmisi, mis jällegi kõnetab proffi väga.

Loomulikult peab ta oskama loetust, järeleproovitust ja õpitust ka järeldusi teha, tükke omavahel sobitada, hinnangut anda. Mida suurem on inimese seostamisvõime seda vähem detaile tal on vaja, et suuremat pilti kokku panna. Seda kiiremini suudab ta uusi teadmisi omandada. Suurema pildi kokkupanemises peab üks oma valdkonna proff olema meister. Kõik muud detailsemad teemad pole selle kõrval nii olulised. Mingi konkreetne, tihti isegi mitu, spetsiifilisem meelisteema on ühel korralikul proffil nagunii olemas. Nendel teemadel võib ta ilmselt tunde vaielda.

Täiesti selge on see, et sellist suuremat pilti või visiooni ei saa luua kitsalt ainult oma ala, antud juhul IT-d, tundes. Peab paraku maailma toimimisest ka mingit ettekujutust omama. Enamus süsteemid ei toimi elus hermeetiliselt ainult oma kitsastes raamides. Nad suhestuvad omavahel ning tavaliselt on neil edukaks toimimiseks vaja üksteiselt sisendeid ja väljundeid. Konkreetsemalt võttes on IT süsteemidel näiteks enamasti kasutajad kelle tööd võiks süsteem hõlbustada, tihti ka keegi kelle ärilisi eesmärke peab loodud süsteem täitma ja veel palju muud. Kõikidest nende vajadustest peaks üks proff aru saama ja neid mõistma. Oskama analüüsida, kaalutleda, erinevatesse pingeridadesse sättida.

Lühidalt kokkuvõetuna peaks proff olema uudishimulik ja avatud uutele teadmistele, oskama neid teadmisi omavahel seostada ja rakendada. Saama aru mis toimub ümberringi ja kuidas see tema valdkonnaga seotud on. Oskama mingit teemat ülitäpsete detailideni, samas omades võimet näha üldist pilti ning luua suuremaid visioone. Uute teadmiste otsingul jagab üks arukas proff enda omi ka teistega.

 

Teema 7: Arvutid ja paragrahvid II

Edasikandumisklausel (copyleft) tähendab, et tarkvara muutes ja/või enda rakenduses kasutades tuleb samuti kasutada eelnevat litsentsi. Seda klauslit kasutatakse litsentsides mitmel eri viisil. Alates väga tugeva mõjuga edasikandumist nõudes kuni selle üldse ärajätmiseni. Sellest jaotusest lähtuvalt võib vabasid litsente liigitada järgmiselt:

Väga tugeva edasikandumisega

Väga tugevaks loetakse GNU AGPL litsentsi, mis sätestab, et lisaks tavapärasele levitamisele laieneb edasikandumisklausel ka veebi teel kasutamiseks mõeldud tarkvarale. See tähendab, et kõik muudatused tarkvara koodis peavad olema avalikud ning ka lähtekood ise peab olema vabalt kättesaadav. Varem kasutas seda litsentsi näiteks MongoDB (hetkel SSPL) aga seda ka ainult oma andmebaasikoodi osas, draiverid on kasutavad Apache litsentsi.

Tugeva edasikandumisega

Tugevaks loetakse selle määratluse alusel GNU GPL litsentsi, mis eelpool mainitud üle veebi kasutamist tarkvara levitamiseks ei loe. See võimaldab selliste teenuste pakkujatel kasutada GPL litsentsiga kaetud tarkvara ning sinna tehtud omapoolseid muudatusi ärisaladusena varjata. Selle litsentsiga kaetud tarkvarade nimekiri on üpris pikk. Ühe näitena võib tuua Konqueror veebibrauseri.

Nõrga edasikandumisega

Nõrk edasikandumine tähendab, et sedasorti tarkvara võib kasutada ilma litsentsi edasi kandmata kuni koodi ei muudeta. Igasugused muudatused algse tarkvara koodis tuleb aga samuti katta sama litsentsiga. Nõrga edasikandumisega loetakse GNU LGPL litsentsi. Peamiselt kasutatakse seda litsentsi teekide loomisel. Tarkvaranäitena võib tuua VLC meediapleieri mootori uuestilitsenseerimise GPL alt LGPL alla, et tagada parem ühilduvus mõnede teiste mittevabade litsentsidega.


Mitte edasikandumisega

Edasikandumisklausli mittekasutamine tähendab, et tarkvara enda koodi sees kasutamisel pole nõutud litsentsi edasikandmine. See tähendab, et taolist tarkvara on lubatud ka copyright litsentsiga levitada. Vabadest litsentsidest on sellisteks näiteks Apache ja MIT. Näitena sobib siia kenasti MIT litsentsiga kaetud Godot mängumootor.

Teema 6: Arvutid ja paragrahvid I

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatus The Case for Copyright Reform pakutavate reformilahenduste kommentaarid:


Moral Rights Unchanged väga mõistlik ja loogiline punkt. Loomulikult peaks tunnustama tehtud töö eest autorit. Valelikult autorit kehastamine peab olema keelatud.


Free Non-Commercial Sharing jällegi asjalik meenutus, et mõni aeg tagasi polnud enda tarbeks või mõne sõbraga jagamiseks lindistamine probleem ja kellelgi ei tulnud pähegi kedagi selle eest karistada. Mõnedkümned aastad tagasi osad teosed meil siin muudmoodi kui käskirjas ümber kirjutatuna levida ei saanudki.Mäletan ema paari vihikut, mis olid üks-ühele luule raamatute koopiad koos illustratsioonidega, aga loomulikult käsikirjas. Selline kultuuri jagamise eesmärgil mitteärilise suunitlusega tegevus peaks olema tänini lubatud. Kahtlemata on tehnika ja võimalused arenenud, aga seda tuleks võtta kui võimalusena häid asju paremini jagada.

20 Years Of Commercial Monopoly Ma ei oska päris hästi hinnata milline täpselt peaks olema intellektuaalomandi kestvus või mis põhjustel ta raamatus toodud eluaeg pluss veel 70 aastat märgitud on. Küll aga olen ma nõus sellega, et teosed mis on saanud klassikaks peaksid olema vabalt kättesaadavad kõigile. Juba üldisema hariduse huvides oleks see kasulik. Olenevalt žanrist võivad teosed 20 aastaga, mõnel puhul isegi rutem, saada vabalt klassikateks. Kui erinevad erialaliidud võiksid selle üle otsustada kas mingi teos väärib sellist staatust, siis ilmselt oleks lihtsam kõigile mingi ühtse mõistliku aja määramine.

Registration After 5 Years Tundub mõistlik ettepanek jätkata automaatselt õiguste andmist uutele teostele. Ma ei näe sellel registreerimisel muud mõtet kui seda, et oleks võimalik vähese pingutusega teada saada kas ja kellele mingi teose õigus kuulub, et seda saaks siis vajadusel esitada, kopeerida või jagada ning autorile tasu maksta ja luba küsida.

 Free Sampling Kõige vajalikum ja mõistlikum punkt sellest osast tundub heli ja audiovisuaalse tsiteerimise lubamine. See lihtsalt oleks tekstilise tsiteerimise jätkuna ülimalt loogiline ning annab vastavalt uue teose vormile tsitaadile hoopis teise mõõtme. Igasuguste remikside ja paroodiate lubamise kohta on natuke raskem öelda kus kohast jookseb piir lihtsalt kopeerimise ja paroodia vahel. Youtube'is on aeg-ajalt kasutatud võtet, et pööratakse video peegelpilti ja/või pannakse originaalile mingi raam ümber. Sellised asjad tekitavad pahatihti vaidlusi. Isiklikult poleks mul remiksimiste ja paroodiate lubamise vastu midagi, kuid seal peaks natuke täpsemalt paigas olema mis on mis.

A Ban on DRM Viimasele punktile kirjutan kahe käega alla. DRM on üks tõsine õnnetus, aga õnneks on viimasel ajal tulnud välja mitmeid teenusepakkujaid kes on DRM kasutamisest loobunud. Üheks minu meeliskohaks arvutimängudeostmisel on näiteks gog.com kes DRM'i ei kasuta ja reklaamib seda ka välja.

Teema 5: Võrgusuhtluse eripärad

Üks asi mis viimasel ajal võrgushutluses enim häirib on see, et ei austata teiste inimeste aega. Sisuliselt tähendab see seda, et mingis temaatilises grupis vms olles tahaks lugeda ju postitusi mis haakuksid antud teemaga, aga pahatihti tuleb sirvida täiesti teemaväliseid kirjutusi mis raiskavad aega ja on lisaks üpris tüütud.

Ühe näitena võib välja tuua viimasel ajal seoses USA presidendivalmistega tekkinud poliitilised kommentaarid ja üleskutsed. Sellest polekski väga midagi kui ma oleks soovinud just neid lugeda, aga paha asi oli see, et tegu oli toiduteemalise grupiga. Tõsi mõned valikud ja teemad võivad poliitikaga seotud olla, näiteks erinevate toiduartiklite maksustamised vms, aga antud juhul olid nad täiesti suvalised postitused antud kontekstis. Õnneks kutsuti sellised postitajad kiirelt korrale. Kahjuks on selline käitumine tsükliline või siis hooajaline. Ikka ja jälle leidub paraku inimesi kes leiavad, et neil on mingi oma rida ajada ja seda peab tegema valimatult kõigis kanalites.

Teine näide oleks samuti samast toitumisteemalisest grupist mis osalt läheks teiste ajaga arvestamise alla ja osalt inimeseks olemise alla. Nimelt on selle grupi loomise mõtteks olnud ühe konkreetse toitumisviisiga seotud info jagamine. Paraku tuleb üle päeva või halvematel päevadel isegi mitu korda päevas ette postitusi mis räägivad kui paha mõni teine toitumisviis on ja kui nõmedad jms selle järgijad on. No milleks on seda vaja on. See raiskab lõpuks kõigi seal grupis olijate aega, sest esmajärjekorras tahetakse ju selle konkreetse teemaga seotud infot. Las teiste huvidega inimesed olla oma grupis ja arutagu seal mis neile rohkem sobib. Pole ju vaja kedagi maha teha või halvustada. Lõpuks toob see kaasa selle, et palju inimesed kes muidu jagaksid oma kogemusi lahkuvad taolisest grupist kuna mingi häälekas seltskond jagab oma arvamust mis teisi kuidagi edasi ei aita või paremaks ei tee. Kahjuks on nii, et mida suuremaks seltskond läheb seda rohkem ka sellist käitumist tekib, sest mida anonüümsemaks suhtlus läheb, jah kasutajanimed ja profiilid on küll nähtavad, aga isiklikult või lähemalt keegi üksteist ei tunne, seda rohkem tekib solvavaid ja madala stiiliga postitusi ning kommentaare.

Teema 4: Infoühiskond

Kõige enam realiseerunud: Inimesed on saanud IKT abil nntargaks tarbijaks

Tõsi on see, et ostetakse üha rohkem interneti kaudu e-poodidest. Isegi suuremad toidupoodide ketid pakuvad neti kaudu kauba tellimise võimalust. Ise ostan samuti üpris palju e-poodidest, sealhulgas ka välismaalt, sest valik on lihtsalt niipalju suurem kui see mida firmad oma ladudesse kohapeale suudavad varuda. Eestisse kogu võimaliku valiku kohapeale varumisel ei näe ma ka erilist mõtet. Lisaks on võimalik internetist leida enamus toodetele arvustusi jms. mis võimaldab jällegi teha targema valiku. Teisalt võib muidugi vaielda kas e-poodidest ostmine on alati kaasa toonud targema tarbijakäitumise. Selle näiteks võib tuua massilise kaupade tellimise AliExpressist jms e-poodidest. Kaup on küll odavam, aga tihti sellevõrra ka kehvema kvaliteediga. See omakorda toodab kahjuks suurel hulgal asjatut prügi.

Kõige vähem realiseerunud: Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid

Eesti keel pole õnneks küll kuhugi kadunud, kuid paljud seadmed ja teenused pole siiski kasutatavad. On küll arendatud ja arendatakse siiani näiteks eesti keele kõnetuvastust kuid enamus mobiiliseadmetes, telerites jms. selle abil siiski häälkäsklusi anda ei saa. Mõned aastad tagasi tundus, et selles vallas on kohe-kohe läbimurre toimumas, aga tänaseks on asi paraku kuhugi toppama jäänud. Ma ei ole täpselt kursis kas asi on tehnoloogia puudustes või suurfirmade huvi puudumises, aga sellest on äärmiselt kahju, sest lisaks tavaliste häälkäskluste andmisele on kõvasti arenenud just lause sisust ja mõttest arusaamine ning selle tehnoloogias rakendamine kus näiteks enamuse kliendiga suhtlemisest on võimeline ära tegema robot ilma, et inimene üldse seda tajuks.

Teema 3: Sotsiaalvõrgustikud

Sotsiaalvõrgustikud on oma tekkest alates olnud üpris populaarsed ja suurel hulgal rahvast ligi meelitanud. Eks see ole loomulikult ka nende toimimise põhimõte. Aja jooksul on vahetunud parasjagu kõige populaarsem keskkond ning on toimunud mitmed nö ränded ühelt platvormilt teisele. Eesti kontekstis mäletan ning olen osalenud näiteks rändeteekonnal rate.ee -> orkut -> facebook. Nendest kolmest esimene oli vast kõige erinev ning võib vaielda või arutleda mil määral teda algusaegadel üldse sotsiaalvõrgustikuks võib nimetada kuid inimesed siiski suhtlesid ja jälgisid seal üksteist. Üheks sotsiaalvõrgustike kestmise või populaarsuse fenomeniks võikski olla see tunne või levinud arusaam, et kui sind seal pole, siis polekski sind justkui olemas. Isegi tööandjad toksivad ühena esimestest kohtadest uue kandidaadi nime just sotsiaalvõrgustiku, tänapäeval enamasti Facebooki, otsiribale ja vaatavad mis inimesega tegu on. Sealt vastu vaatav pilt võib olla muidugi üpris petlik, sest mitte kõik inimesed ei kajasta kogu oma elu ja tegemisi tervikus sotsiaalvõrgustiku avalikus ruumis, ning paljud kasutavad seda kanalit ära ka oma elu nö glamuursema, lillelisema ja värvilisemana näidates, näiteks nö sõbrustades rohkem või vähem kuulsamate inimestega keda nad kas päris hästi või veel sagedamini üldse eriti ei tunne. Võttes näitena ette hetkel ilmselt kõige laiemalt levinud sotsiaalvõrgustiku Facebook, siis on see oskuslikult koondanud endasse kõikvõimalikud igapäevasuhtluse vormid mida inimestel tarvis võiks olla: otsevestlused, grupivestlused, arutelufoorumid, teemade jagamise ja kommenteerimise, turu jpm. Ka uudised ja info liiguvad tihti läbi Facebooki palju kiiremini kui erinevaid lehekülgi sirvides. Sellest on tulnud ka selline probleem nagu FOMO (Fear Of Missing Out) ehk hirm millestki heast ilma jääda kui õigel ajal kohal pole. See takistab ilmselt paljudel ka nö juhet seinast tõmbamast kuigi pidev vajadus sotsiaalvõrgustikku sirvida võib muutuda või on juba muutunud väsitavaks ja koormavaks.

Teema 2: Senini kasutatavad ja ununenud nähtused

Senini (ehk isegi liiga) levinud

Lühendeid on kasutatud kirjalikus tekstis juba amme enne Interneti teket. Lord John Fisheri kirjast Sir Winston Churchillile aastast 1917 võib näiteks leida tänaseni laialdaselt kasutuses oleva akronüümi OMG (Oh My God). Mõned lühendid on loomulikult ka aja jooksul oma tähendust muutnud. Üheks selliseks näiteks on LOL mida tänapäeval kasutatakse Laughing Out Loud lühendina (pärineb ilmselt Useneti algusaegadest) kuid millel varasemalt on olnud selliseid tähendusi nagu Lots Of Love ja Little Old Lady. Emotsioonide ja reaktsioonide väljendamiseks on Internetislängis välja mõeldud lugematul hulgal lühendeid ja nende variatsioone milledest paljude mõistmine sõltub nagu slängi puhul ikka keskkonnast ja kontekstist. Ausalt öeldes on endalgi mõnele uuele lehele sattudes teinekord tarvis kõigepealt välja selgitada mida mingi lühend tähendab.

Unustusse vajunud ja asendunud

Arvutite ühendamise järgselt loodud ja laialt kasutusel olnud BBS e Bulletin Board System e teatetahvlisüsteem võimaldas kasutajatel lugeda teateid, jagada faile, omavahel suhelda ning isegi mänge mängida. Üheks populaarsemaks selliseks võrguks oli FidoNet. BBS üks murekoht või ebamugavus oli selles, et ta nõudis sissehelistamist ehk siis otseühendust arvutite vahel ning mitme seadmega suhtlemiseks tuli teha mitmeid kõnesid samas kui interneti protokoll võimaldas samaaegselt mitme teenusega suhelda. Tänapäeval on selle asemele tulnud palju muid ja võimekamaid lahendusi.